Turvatooli valimine – mida jälgida?

Uus turvatool – kelle mugavusele keskendume?

Valides uut turvatooli või -hälli oma lapsele, millele pöörame esmalt tähelepanu. Kindlasti on üks neist kasutusmugavus –  kas meil on mugav turvahälli autosse panna ja kinnitada ning kas turvatooli katteid on lihtne pesemiseks eemaldada. Ja muidugi ei unusta ükski naine mõtlemast, kas turvatool on ka ilus ja sobiv? Kõik need on olulised omadused, kuid kindlasti peaksime keskenduma ka oma lapse heaolule – see on ju esmatähtis.

Paljud meist mõtlevad esimese asjana, kas ostetav turvatool või -häll on lapsele tõepoolest turvaline? Ning teiseks, kas see on lapsele ergonoomiline? Lisaks kui palju meist jälgib, kas kasutatud materjalid nendes on mittetoksilised?

Lapsele turvavarustust valides peaksime enda soovid tagaplaanile panema ja lähtuma sellest, mis on lapsele turvaline ning mugav.

Me ei tee oma elu kergemaks, ostes lapsele ilusat, kergelt kantavat ning hooldatavat turvahälli, kui lapsel on turvahällis ebamugav. Kui ta seljal on sõidu ajal ebamugav võime kindlad olla, et ta annab sellest märku ühel või teisel viisil. Kindlasti ei soovi ükski meist avastada seda olles alles poolel teel Tartust Tallinnasse. Tihti ei tule me selle pealegi, et laps võib häält teha seljavalu pärast. Nii võivadki meil üks hetk olla mõistus otsas ja närvid katki.

Lisaks ei ole ühelegi liiklejale turvaline, kui järgmised tund aega tuleb sõita üks käsi tagaistmel lapse hälli kõigutamas, et ta teise osa sõidust vastu peaks. See on kurnav nii füüsiliselt, kui ka vaimselt. Isegi rohkem väsitav kui iga päev mõne grammi võrra raskemat turvahälli tassida toast autosse või aeg-ajalt 10 minutit kauem turvahälli katteid eemaldada.

Milliseid turvateste usaldada?

Kas teadsid, et väikese lapse pea moodustab umbes 30% kogu tema kehakaalust ning kokkupõrke korral ei pea lapse kaelalülid sellele raskusele vastu. Nii võivad isegi väikese raputuse või avarii tagajärjed olla saatuslikud. See on põhjus, miks üht karmimat turvavarustuse testi, Rootslaste Plus Testi, ei läbi ükski nägu sõidusuunas (NSS) turvatool. Sellele järgnev ADAC test nii range ei ole, selle läbivad ka NSS turvatoolid.

Nii enda, kui ka lapse mugavuse, turvalisuse ja heaolu huvides oleks mõistlik valida lapsele turvavarustust lähtudes eelkõige tema heaolust. Turvatooli ja -hälli eesmärk on olla turvaline, lapsele mugav ja soovitatavalt mittetoksilisest materjalist. Alles seejärel võiks vaadata turvahälli kaalu, katete eemaldamise mugavust, lisavarustust ja välimust.

Esmakordselt emaks saades ei ole paljud meist kursis beebi ja laste turvavarustuse maailmaga. See on hoomamatult lai ning sünnitusmajast kaasa antavates lendlehtedes ei ole enamasti piisavalt infot selle kohta. Seetõttu soovime meie abiks olla ning natuke selgitada, kust saada sõltumatut infot laste turvavarustuse osas. Oleme rääkinud, millele on oluline tähelepanu pöörata. Kuid kuidas seda kõike turvahälli või -tooli valides arvesse saaks võtta?

Kuidas leida lapsele sobiv turvatool või -häll ?

Igal tootjal on oma toodete puhul välja toodud ainult parimad omadused. Üldiselt mida kallim turvatool või -häll, seda pikem nimekiri. Nii või tekkida  tunne, et makstes suurem summa onturvaline toode garanteeritud. Tegelikkuses see ikkagi nii ei ole. Sõltumatut infot saab eelkõige sõltumatutelt osapooltelt, sest nende eesmärk ei ole toodet müüa, vaid ausalt hinnata.

Üheks usaldusväärseimaks info allikaks on laste turvavarustuse testid. Soovituslik on tutvuda sakslaste ADAC testidega ning Rootslaste Plus testidega. Turvateste teevad ka Soome Autoliit ja Austria ÖAMTC, kuid nende testid on tellitud samuti ADAC laborist. ÖAMTC testid on esitletud sisuliselt samamoodi nagu ADAC testid. Soome Autoliidu testid on koondtabelis ühe koondhindega – turvatoote plussid ja miinused on näha konkreetse turvatooli või turvahälli peale klikkides. ADAC ja ÖAMTC testitulemuste koondlehel on hea ülevaade erinevate testitud omaduste kohta, iga omaduse kohta on hinnang ning lisaks on tootele antud koondhinne. Rootsi Plus testid ei ole niivõrd illustratiivsed. On näha lihtsalt, kas toode läbis testi või mitte ning mis kategooria tootega on tegu.

Eestis tegutseb alates 2017. aastast väga tänuväärne MTÜ Laps turvaliselt autos. Nende südameasjaks on tõsta lastevanemate teadlikkust laste turvavarustuse osas ning vähendada vigade tegemist teadmatusest. MTÜ on avaldanud erinevaid artikleid laste turvavarustuse valimise osas, nad koolitavad ja nõustavad lapsevanemaid. Ühtlasi harivad nad kaupmehi laste turvavarustuse teemal ning oma Facebooki lehel jagavad nad infot nii ADAC testitulemusi kui Rapex nimekirja sattunud turvatoolide kohta.

Rapex on Euroopa liidu iganädalane väljavõte potensiaalselt ohtlikest toodetest. Muuhulgas satub sinna ka mänguasju, lastetarbeid, turvavarustust, ka autosid. Rapex nimekirja sattuvad tooted on kohustuslik turult eemaldada, s.h juba müüdud tooted tagasi kutsuda.

Paraku on poode, kes jätkavad tagasikutsutud toodete müüki kas siis teadmatusest või on neil mõni muu ajend. Siinkohal on tublit tööd teinud MTÜ Laps turvaliselt autos, kuid kindlasti tasub ka ise väljavalitud turvatoodet Rapex nimekirjast otsida enne, kui ost sooritada.

Testide ja standardite erinevused

Kõik Eestis müüdavad turvaseadmed peavad vastama ka Euroopa turvanõuete standarditele ECE R44/04 või ECE R129 i-Size. Nende märgistustega turvaseadmeid on testitud nii eest, kui katagant kokkupõrke korral kiirusel 50 km/h. Seda selleks, et veenduda seadmete turvalisuses.

Uuema ECE R129 i-Size eeskirjaga tõhustati laste turvaseadmete nõudeid ning selle standardi järgi valmistatud turvaseadmeid testitakse ka külgmises kokkupõrkekatses, mistõttu on need veelgi turvalisemad.

ECE R129 i-Size eeskirja aluseks on lapse kaalu asemel lapse pikkus, sest mitmed lapsevanemad tegid vigu lapsele õige turvavarustuse valimisel. Nii kiputi lapsi liiga ruttu järgmise astme turvaseadmesse panema. Uus i-Size märgistus aitab lapsevanemal teha õiget valikut.

Kui Euroopa miinimumstandard nõuab testimist kiirusel 25-50 km/h, siis Autoklubide kokkupõrketestid viiakse läbi suuremal kiirusel (50-64 km/h). Nii on testis toimuvad kokkupõrked realistlikumad.

Eespool mainitud autoklubid on kolmandad sõltumatud organisatsioonid, kes testivad müügil olevat turvavarustust tarbijana, mitte tootjana. Lisaks nõuetele turvalisuse osas hindavad autoklubid ka turvavarustuse kasutusmugavust, materjale ja ergonoomilisust.

Testitulemustes on parimate turvalisuse näitajatega Isofix (International Standards Organisation FIX) kinnitusega turvavarustus. Isofix süsteemi eesmärgiks on minimeerida autosse turvaseadme kinnitamisel tehtavaid vigu. Lisaks turvalisusele pakuvad nad märkimisväärselt suuremat kasutusmugavust.

Euroopa autodes on sees Isofix süsteemid alates 2007. aastast, kuid see ei kehti kõikide autode puhul. Alati tasub väikelapse vanematel autot valides tähelepanu pöörata Isofix süsteemi olemasolule. Isegi kui müüja ei ole sellest kuulnud (nt kasutatud autode puhul), tasub ise küsida või üle kontrollida.

Isofix kinnitus näeb välja kui kaks metallist nö sarve, mis ulatuvad turvatoolist välja ning nende sarvedega kinnitatakse tool auto küljes olevate metallist aasade külge. See on äärmiselt lihtne ja mugav, eriti turvahällide puhul. Turvahällide enda küljes isofix kinnitust ei ole, kuid isofix süsteemiga hällidele saab eraldi juurde osta isofix kinnitusega aluse. Nii saab alust hoida kogu aeg autos ning turvahäll käib lihtsa klõpsuga sinna peale. Isofix kinnitusega turvatool käib auto külge ja auto küljest ära üsna hõlpsasti. See on küll lisainvesteering, kuid ilmselt ei ole ühtki Isofix turvahälli omanikku, kes selle ostmist kahetseks. Uuematel turvatoolidel on samuti alused, mille külge tool käib, kuid see tundub pigem teenimise eesmärgiga uuendus – turvatool püsib suurema osa aja siiski autos.

Lõplik valik

Lapsele turvaistme valimiseks tulekski esmalt pöörduda mõne eelpool mainitud turvatestide lehele suunduda ning vastavalt lapse suurusele sobivat toodet otsida.

Siinkohal tasuks meeles pidada artikli alguses olevaid soovitusi ning valida toode, mis on saanud võimalikult head näitajad turvalisuse, ergonoomilisuse ja mittetoksiliste materjalide osas. Testititud on ka kasutusmugavust, kuid prioriteet on siiski turvalisus. Kui toode on kasutusmugav, seda on lihtne autosse paigaldada ja autosse paigaldamisel tehtavate vigade võimalus on turvaistmel väiksem, on toode ka kokkuvõttes turvalisem.

Testi tulemused on avaldatud autoklubide kodulehekülgedel, kuid paraku nende emakeeles. Suureks abimeheks on siin Google’i tõlkimise funktsioon, mille leiate oma hiire vasaku klahvi alt.

ADAC lehel on väga hea ülevaade erinevate turvatoolide ja -hällide testitulemuste koondhinnetest ning kui konkreetse tooli peal klikkida, siis avaneb põhjalikum ülevaade antud turvatooli või -hälli kohta. Testitakse turvalisust, ergonoomilisust, kasutamise lihtsust, mürgiseid ühendeid tootes ning hooldamise ja puhastamise lihtsust. Igat valdkonda hinnatakse eraldi ning sealt kujuneb toote koondhinne.

Oluline on jälgida, et mida väikse hinne, seda parem tulemus. Eksimuste vähendamiseks on hinnangud erinevate värvidega, kus kõige parem hinne on roheline ja kehvem punane.

Vaata ka ADAC 2020 aasta sügisel toimunud testi tulemustele siin.

Rootslaste Plus testi tulemused leiad siit, Soome autoliidu testi tulemused siit ja ÖAMTC testi tulemused siit.

Kui soovid oma vanad turvatoolid või -hällid müüki panna, vaata siia.